31. mai 2011

Halb vein ja glamuuripensionärid

Tervitusi öisest Verezzist. Kirjutan oma blogi kell 00 öösel 29 mai 2011 aastal. Olen esmakordselt päris üksinda kodus ning kasutan seda aega, isegi kui see on väga hiline, omaette nautlemiseks, blogi kirjutamiseks ja veini joomiseks. See viimane on küll päris kehva- wow, ma oskan juba heal ja halval veinil vahet teha! Ilmselegelt on Itaalia mind suutnud juba veidi targemaks muuta. See nädal võtsin ka ette pikema veiniõppetunni. Kui ma enne teadsin veinidest umbes 1% kogu sellest asjadusest, siis nüüd võin oma 8% hiilata küll. Ühesõnaga õppimisruumi veel jagub küllaga, aga algus on tehtud. Nüüd oskan ma vähemalt meie klientidele ette vuristada kõik meie pakutavad veinid, saades ise aru, et tähtis on ära märkid aviinamarja sort ja selle kasvukoht. See suur nimi pudelil ei olegi veini nimi nagu ma aastaid arvasin vaid hoopis veinitootja nimi, mis tegelikkuses ei pruugi ühele korralikule veininimale mitte tuhkagi öelda.
Nii ja nüüd valan ma endale teise pokaali seda väga kehva helepunast viinamarja mahla. Hmm, maitseb üha paremini :) Blogi kirjutamise kõrvalt vaatan siiski ka ühe silmaga “Meeleheitel koduperenaisi”. Jumal olgu tänatud Sky eest, et ta meile neid kõiki 900 teelkanlit siin näitab, sealhulgas Fox Life 2 ja E! E on mu uus avastus või noh, juba ka natuke unustusse vajunud uus avatus. See on sellien “põnev” meelelahutuslik telekanal kõikide oma realityte ja taoliste asjadega, nagu näiteks “ Õed Kardashanid (kuidas see ka ei kirjutada) New Yorgis” või “Fashion police” ja kõik sarmased täiesti mõtetu sisuga saated. Suutsin seda kanalit kuu aega jälgida, aga nüüd olen oam hommikusöögi kõrvale MTV Dance kanali kasuks otsustanud ja see on hulka sisukam ja kõnekam, kui eelmainitu. Aga aitab telekanlitest!
Nii minu möödunud nädal möödus rahulikus tempos, igapäevases rutiinis ja kuumalaines. Tõepoolest, siin on juba praegu 30kraadi sooja ja ma ei räägi seda juttu teie kadedaks ajamiseks vaid see kuumus v õib olla tõepoolest väga kurnav, eriti siis kui sa ise pead töötama sel ajal, kui parim kogt päeva kuumatundide möödasaatmiseks oleks rand ja meri. Eelmisel esmaspäeval suutsin ennast 4 tundi oma kodukoha rannas (umbes 4 minutit jalutada) lasta praadida, tegin ka oma esimese ujumise Liguuria meres! See oli tõesti teistmodi kogemus. Ma ei kujutanud ette, et siinne meri on nii soolane, et kui vesi silma või huultele satub, on see tõepoolest ebameeldiv. Peale selle ei ole ma kuńagi üheski Eesti rannas (ilmselt enamjaolt Pärnus :) ) oma jalataldu niimoodi ära kõrvetanud nagu ma tegin seda siin. Ma suutsin panna oma rannalina vaid kolme sammu kaugusele merest ja selle kolme sammuga suutsin ma oma jalatallad totaalselt ära kärsatada ja ilma liialdusteta. Nii kuuma liiva (või pigem väikesi kivikesi) ei ole ma kusagil tundnud ja see ei olnud just meeldiv. Oma vaba päeva õhtu veetsin sõpradega, käisime Finale rannapromenaadil kahes rannabaaris aperatiivil ja restoranis “õiget” Itaalai pastat söömas. Ma ei kujuta ette, kui originaalilähedane on pasta, mida pakutakse turistide meelispaigas. Õhtu lõppes kolme Kuba Librega Finale keskväljakul. Too õhtu sai Kuuba juba peaagu täiesti vabaks! :)
Ülejäänud 6 nädalapäeva möödusid nii nagu viimased 2 kuud on möödnud, nii et pole väga märkimist väärt. Üks meie igapäevastest klientidest esitas mull eüks päev hvitava küsimuse.
Kas teil seal Eestis tuleb talvel merele pärisel ka jää peale?”
No ma siis vastasin, et jah ikka tuleb.
Ja kas te saate saate siis jalgadega seal jää peal käia?”
Ikka saame ja isegi autodeg asaame jää peal sõita.
Seda viimast lase osa ei suutnud ta kohe üldse uskuda. “Autodega ja mere peal???”
...jahh, põhjamaalastel on ikka huvitav elu küll :)

Homme, eelviimasel maikuu päeval ja oma eel-eel viimasel vabal päeval sean sammud Genova poole. Mõtlesin, et lähen hommiku rongi peale j apõrutan siit umbes 70 km mööda mere äärt lõuna poole ja vaatan selle linnakese ka siis oma silmaga üle. Usun, et tuleb põnevja seiklusrikas päev. Saan päevakese iseendaga veeta, kuigi mul on samas kahju, et pole kedagi, kellega saaksin seda ilu ja toredust seal jagada, aga praegu peab niimoodi kahjuks läbi ajama. Vahepeal valan omale kolmanda pokaali kehva Sitsiilia veini. Uurisin juba ka internetist, mida tasuks seal külastada ja vaadata, kus pilte klõpsutada, millistes kohvikutes istuda jne. Kavatsen seda esmaspäeva täielikult kasutada ja endale parimat reisiseltskonda pakkuda.

Aa ja tahtsin teiel paari head asja soovitada vabadeks hetkedeks, mille olen avastanud. Esimene neist on Rotermanni kvartalis avatud jalgratta pood, kus müüakse ülifääntsisid rattaid :), millega oleks megauhke suvistel Eestima tänavatel ringi kruiisida. Neil on õnneks olemas ka netipood, kust saab seda head kraami soetada. Vaadake kindlasti www.electrabike.ee selliste masinategag ringi kimades ei jääks te kindlasti märkamatuks!
Ja teine, veidi midagi hingele, avastus on mai kuu MOOD ajakirjas avaldatud artikkel Andrus Vaarikuga. Need mõned leheküljed kuuluvad kindlasti minu viimase aja parimate lugemispalade hulka! Tõepoolest- väärt suu ja mõtetga mees :) tsiteerides Vaarikut: “ ...samas on seal(Helsingis), esindatud üks asi, mida meil ei ole- glamuuripesnionärid. Väga hea faceliftiga, hästi päevitunud, mitte ainult Chanelis vaid ka igasugustes julgemates brändides, jalutavad tänaval, mis sest, et kepiga või lausa ratastoolis.../ ...kaifisin neid ka Austraalias, mul on arvutis terve galerii imelisi 80-aastaseid eidekesi.
Sellised kenad mõtted Andruselt, ehk suudan ka mina homme oma fotokaamerasse saada mõne Genova glamuuripesnionäri, loodame parimat ja jagan seda kõike teiega niipea, kui saan!
Alla prossima!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar