Niisiis :) lõpuks jõuan kirjutamiseni ka. Neljapäeval s.o. 24.02. sõitsin siis ära Saapamaale. Peale lennureisi ja rongisõite jõudsin ilusti kenasti oma sihtkohta Finale Liguriasse kohale. Ilus mereäärne linnake, ega seal aru ei saagi, kus üks linn lõpeb ja teine algab- riburadapidi kõik seal mere ääres. Ilmad olid esimesed 3 päeva kenad, päike paistis, sai ilma jakita olla, selline meie aprilli alguse kevad. Aga pühap. ja esmasp. oli täitsa jahe ja sadas. Oleks pidanud ikka kindad kaasa võtma.
Liguuria meri, kus sinuga koos ujuvad kaheksajalad ja muud olevused ja tasuline rand
Neljap., kui sinna jõudsin oli juba kell täitsa õhtu, niisiis panime baari kinni ja läksime aperatiivile- see on siis mõne kokteili või enamasti prosecco (kuiv vahuvein) joomine koos näksidega. Kahju, et Eestis sellist kommet ei ole :) Kodu asus baarist umbes 7 km edasi mööda mere äärt. 1-toaline korter väikese muruplatsi ja mandariinipuuga :) Aprillist kolitakse baarile natuke lähemale 2-toalisse aiaga korterisse. Reede läksime Riinaga tööle jalgsi, mõnus rahulik 1,5 tunnine jalutuskäik mööda rannapromendaadi, enne veel väike cappucino ja brioche rannakohvikus. Hommikusöögi kõrvale ei saa alti merevaadet ja sooja Vahemere tuult nautida :P
Teekond tööle
Reedese päeva õppisin ja harjutasin siis uusi töövõtteid. Kohvik ise on armas ja pisike Finalborgo vanalinna müüride vahel. Reede õhtu lõpetasime kuskil lähedal baaris, võtsime aperatiivi ja kuulasime mingit härrat, kes esitas karaoke vormis kõiki tuntud lugusid. Õhtu edenedes ja aperatiiv-aperatiivi järel juues pookis lõpuks talle ka mingi tütarlaps ennast külge, saidki duetti laulda :) Too õhtu trimpasin mingit Bacardy, grenadiini ja sidrunimahla kokteili- väga maitsev!
Burgum Finarii Caffe
Mauroga, muideks meiega töötab seal veel üks indiaani vanamees, kelle nimi on Valge Pilv :)
Laupäeval oli päris palju rahvast liikumas ja seega ka tööd. Vahepeal olid meiel kompanjonideks tulnud mu täditütar Annika ja Isabella. Peale tööd läksime jälle vanasse tuttavasse baari ja nagu ikka väiksed proseccod :) Kõrvale pidin järjekordselt proovima austreid, lootes, et see kord nad mulle ränkasid seedehäireid ei põhjusta. Läkski õnneks! :) Baariomaniku ütlus, et nad on väga värsked, pidas siiski paika. A ja esimesel päeval seal samas baaris oli mul vaja loomulikult ära proovida toores liha, üleujutatud oliivõliga, polnudki kõige hullem :)
Kahjuks pärlikeed ei saanud
Pühapäeval hakkas ilm tuulisemaid mõõtmeid võtma ning kõige tipuks hakkas ka sadama, sõitsime kõik umbes 135 km kaugusel asuvasse Valenza linna, kuhu jäime järgmise päevani. Hommikul ärgates ja aknast välja vaadates oli imestus suur, kui auto katustel valget ollust nägin, jess lumi on tagasi :D tundisn ennast kohe nii koduselt! Õnneks oli tegu mingi lörtsiplögaga ja see sulas üsna kiirelt. Hommikukohvi ja saiakese võtsime loomulikult kohvikus. Ma olen ikka harjunud, et kodus tuleb korralikult kõht täis süüa ja alles siis välja minna, aga Itaalias vist 85% inimestest läheb peale silmade pesemist kovikusse ja võtab ühe kange kohvi. Usun ja loodan, et harjun :) Lõunasöögi valmistas meile Mauro(baariomanik, kelle juures ma töötan) ema, ehk La Mamma :D Sain ehtsat itaalia kööki maitsta. Esimeseks käiguks Minestrona, mis on klassikaline pasta-liha supp ja teiseks käiguks hautatud loomaliha köögiviljadega. Ilma liialdamata- need maitsesid tõesti taevalikult! Kinnitus sellest, et itaallased on ühed maailma parimad kokad, Stiivo ja Jamie Oliveri kõrval loomulikult. Valenzast koju sõites põikasime läbi veel veinimessilt. Üritasin käituda veinininana- lasin veinil klaasis tiirelda, nuusutasin ja alles siis mekkisin. Aga sellist viga, et veini tagasi mingisse asnumasse sülitaksin, ma loomulikult ei teinud. Puhas raiskamine ju! Õhtu jooksul proovisime väga mitmeid veinisorte, loodan, et olen nüüd asjatundlikum :) Kuna itaalased söövad õhtusööki ikka õhtul, nii umbes 8 paiku või veelgi hiljem, siis lõpetasime ka meie oma õhtu pizzerias ja uni ei tahtsnud kuidagi tulla, kuna magu oli taaskord ülekoormuse saanud.
Teisipäeval alustasin oma seiklust siis Prantsumaale :D siiani olid mu suhted lennukite ja rongidega üllatavalt meeldivad olnud, midagi nihu ponud läinud. Loomulikult, ei saanud see nii jääda! Minu rong pidi väljuma kell 12.18 platvormilt 3. Aga kuna just tolles jaamas ei olnud elektroonilisi tahvleid platvormide kohal, mis näitavad, et milline rong ja kuhu sealt järgmisena väljub, siis oli sellega väikesi probleeme. Mingi itaalia vanamees vehkis seal juba kätega, et mingi jama on, nii palju kui ma aru sain, siis ta oleks peaaegu vale rongi peale sellepärast läinud. Nagu neile kohane seletavad nad seda kõva häälega üle jaama kõigile inimestele uuesti ja uuesti :) Kuna mina ei soovinud vale rongi peale sattuda, siis läksin igaks juhuks veel piletimüüjalt üle küsima, kas minu rong ikka väljub platvormilt 3. Vastuseks muidugi si-si! Kell oli juba 12.20 ja näedsa rong tuligi. Vaatasin küll, et kuidagi liiga väike rong ja asi tundus veidi kahtlane. Aga noo mine sa tea! Istusin sisse ja alustasin lootusrikkalt teekonda Milano suunas. Minu õige rongi järgmine peatus pidi olema Savona, aga too rong peatus kõigepealt mingis kohas X ja siis veel kohas X, aga mitte Savonas. Ja nagu ikka küsimuse peale Do you speak english? tuli vastuseks no-no. :) Olin jõudnud arusaamisele, et vist ei ole ikka minu rong ja see mind Milanosse ei vii. Õnneks oli kolmas peatus Savonas, kolistasin käpelt oma kokvritega välja ja püüdsin oma halva nägemisega välja peilida tablood, kus näitab, et sealt läheb rong Milano Centralesse. Nägingi! Aga kuna üle raudtee ei tohi joosta, siis pidin ette võtma maratoni läbi subway ja treppidest alla-üles. Tuligi minu päris! rong ja sekkide mänguga jõudsin sinna peale :) Aga millest siis selline rongide segadus? Asi oli selles, et minu rongist eelmine pidi platvormilt 3 välja sõitma kell 12.02., aga too rong oli 20 min hiljaks jäänud ja tuli vahetult enne minu rongi, minu rongi kellaajaga ja minu rongi platvormilt! Pealegi polnud nähtaval kohal ka rongi numbrit! Õnneks laabus kõik kenasti, Milanos jäin küll oma järgmisest rongist Bergamosse seetõttu maha, aga kuna olin tulnud väikese ajavaruga, siis jõudsin õigel ajal lennujaama ja lend Prantsumaale võis alata!
Praegu istun juba konnasööjate maal, naudin tuppa tulevat päikest ja puhkust :)
Väike galerii siis kah :)
omad mandariinid
omad sidrunid
Ligure Finale
Vähemalt on hoiatav silt olemas :)
