+ 27 kraadi

Nii, möödunud päevadest siis...

tööpäevad on ikka suhteliselt ühetaolised, lähen kella 11ks tavaliselt baari ja umbes õhtu 10ni. Tore on see, et on tekkinud mõned püsikunded, keda juba tunned ja tead, mida nad soovivad. Üks sellistest on umbes 50a mees, kes käib iga päev caffè lungot joomas (pikk kohv, mis on masinal tähistatud rohelise nupuga, roheline it.keeles on verde). Sisse tulles ütleb ta alati un caffè verde. No ja rnam pole vaja öelda, sest juba teda nähes on teada, mida ta võtab. Tore mees teine :)

Teised püsikunded on 2 vanameest kes iga jumala päev, vahel ka isegi mitu korda, käivad seda kõige odavamat valget veini joomas. Ja kuna nad joovad seda nagu teed, siis on nende nimedeks saanud camomillad (it.keeles kummelitee), nii et valget veini nimetame em nende jaoks camomillaks. Üks camomilladest suudles eile lahkudes ka mu kätt :) milline džentelman :) On veel neid, kes igapäevaselt meil käivad, aga need 2 on sellised kõige meeldejäävamad.

Aa, tahtsin rääkida veel oma nimest siin, Mauro pani mulle juba esimesel päevaks nimeks Sandrino, nii et siin mind kutsutakse nüüd nii. Ja Riina on Rinutši. Itaalias ikka itaaliapäraselt :)

Reede õhtul peale tööd sõitsime siit umbes 25 km Prantsusmaa poole Alasiosse. Terve see tee mööda mererannikut kulges kurvitades ja läbides hulganiselt väikesid ilusaid linnakesi. Mida rohkem Prantsusmaa poole, seda säravamaks ja uhkemaks linnad läksid. Alassios istusim eühte rannabaari ja kuulasime mingit jazzbändi (Mauro on suur jazzisõber). Too õhtu oli seal linnas nii palju rahvast liikumas nagu olek sjuba täis suvi. Alassios asub ka kuulus armastuse müür, kuhu on kleebitud sellised kivist tahvlikesed armastajate või abiellujate nimedega. Seal on ka sellien suur võti, mille ümber abiellujad siis kinnitavad oma tabaluku.A ja iga aast avalitakse ka armastuse müüri miss :) äkki peaksa kandideerima :)

Kuna esmaspäevad on meil vabad (v.a. Nüüd ülejärgmine 25.04., kuna siis on siin suur püha seoses munadepühaga), siis räägin mis me see esmasp. Tegime. Pühapäeval peale tööd sõitsime kohe jälle Valenzasse, et järgmisel hommikul juba kell 7 Verona poole suunduda. Veronas toimus siis suur veinimess Vin Italy. See oli tõesti suur, kogu messiala ei jõudnud läbi käia. Nägime ka eesti Viru õlle bussi, ag amessil neid ei kohanud. Samal ajal toimus seal kõrval ka toidu ja joogi mess, ilmselt olid nad seal esindatud. Aga kuna veinimessil sai meie saatjaks üks veini tarnija(loe: tal on palju tutvusi), siis saime päris paljudes boxised ilusti maha istuda ja pikemalt hääd jumalatejooki matsta ja sinn akõrvale hästi süüa. Proovisime ikka väga paljusid veine ja paari likööri. Päeva lõpuks olin isegi mina veinide alal netuke targem :) Aga kuna oline juba Veronas, siis käisime loomulikult ära ka vanalinnas ja kuulsas “Romeo e Giuliette” hoovis seda rõdu vaatamas. Hoovi sisened kusagilt nagu kangi alt ja mõlemal pool on seinad paksult paarikeste nimesid täis kirjutatud. Ilmselt see peaks siis pikka armastust tooma :)

Veronas käidud ja kodu poole suunduses põikasime läbi ka ühte väiksesse linna, mille nime ma ei mäleta, Garda järve ääres. See on üks kuulsamaid itaalai järvesid. Too linn oli tõesti väga väga ilus. Kuna seal kasvasid ka okaspuud, siis see õhk seal järge ääres oli hoopis teine, kui siin mujal. Selline puhas ja värske, nagu meil Eestis :) Seaal linnakeses oli ka mõnus termidekeskus koos välibasseinideja muu sellisega, sinna oleks küll väga mõnus minna olnud.

Nii minu vaba päev siis läks, õhtuks olin täitsa väsinud, ag asamas on hea midagi omaainsa vaba päevag ateha, kui see lihtsalt maha magada. Aa ja muideks meil oli ikka siin +27 kraadi, väha suvine ikka. Sain varbad paljaks. Täna on juba veidi jahedam ja päikest ei ole, paar päeva pidigi selline jahedam olema.

Nädalavahetus tõotab ilmselt jälle töötaks tulla, sest iga nädallaga tuled rahvast juurde, ilmad muutuvad soojemaks ja inimesed käivad juba rannas. Ilmselt järgmisen nädalavahetus, kui on need suured pühad on täitsa hullumaja, aga ma sellele veel ei mõtle :)

keelega on sellised lood, et ikka õpin iga päev midagi juurde, aga selles suhtes onhalb, et Riinaga saan ma rääkida eesti keeles ja vajadusel räägib Mauro minuga inglise keeles. Loodan, et suve lõpuks ikka midagi itaalai keeles oskan rääkida :)

Paar sõna ka itaallaste riietumisest. Naised on sellised tavalised, aga ükskõik mis riietust kannavad, ei pelga nad jalga panna tavalisis jooksutosse. See tundub minu jaosk veider. Muidugi päris mingid daamid seda ei tee, aga enamus küll. Ja meestel on põhimõtteliselt sama viga. Just seal veinimessiljöi mulle silma väga palju hästi riietuvaid mehi, tavalisel tmingi pintsaks ja viisakad püksid, aga jalas täiesti tavalised ketsid. Mitte sellised vinged ja kiftis, mis sobikisid sellise casual stiiliga vaid kuidagi ilmetud ja koledalt suured tossud. Mugavus on nende suurim sõber vist :) Aa aj kui siin on juba oma 25 kraadi sooja, siis mul on küll suur tqahtmine lahtised kingad jalga tõmmata ja riideid vähemaks võtta. Siin ringi vaadates aga käivad naised ikka veel paksude kauboisaabastega või mingite analoogsetega, 25 kraadises soojuses on seljas nahktagi jne. Meil eestlastel võibolla on see viga , et päikest ja sooja niigi vähest aegaja katsume seda igal võimalusel ära kasutada. Selline riietumine tundub mulle pigem enda piinamine, aga ilmselt siis neil pole palav :)

Okei, sai pikk jutt, järgmine nädal ehk siis jälle. Ja pilte saate vaadata aadressil: http://fotoalbum.ee/photos/sandrao

Sauuu